Kirjeldan antud kompetentsi tegevusnäitaja täitmist Tartu Ülikooli aines "Õppimist toetav õpetamine". Selles aines viisime kaastudengiga läbi minitunni teemal "Kognitiivne õpikäsitlus".
Minitunni sihtrühmaks olid kutseõpetaja eriala 1. aasta tudengid, kes olid tutvunud antud teemaga ja lugenud teemakohaseid materjale. Minitunni eesmärk oli tunnis esitada teemat süviti ning luua seoseid olemasolevate teadmiste, teooria ning päris elu. Krulli (2018) sõnul tagab see teadmiste parema kinnistumise.
Tundi ette valmistades ja eesmärke seades arvestasime, vastavalt Kutseharidusstandardile (2013) infotehnoloogia- ja enesemääratluspädevustega. Lähtudes enesemääratluspädevusest mõistsime oma nõrku ja tugevaid külgi ning otsustasime toetuda tunni andmisel Gagne õppeühiku mudelile (pikemalt sellest allpool) ning PowerPointi slaididele. Minitunni eesmärke seades tuginesime ÕISis õppeaine õpiväljunditele ning kohustuslikule kirjandusele. Selleks, et me saaks minitunni teemast parema ülevaate, otsisime juurde allikaid väljastpoolt. Antud tunni kontekstis ei olnud võimalik lõimingut kasutada kuna see oli veel omandamata.
Meil puudus varasem tunni andmise kogemus ning seetõttu otsustasime tunni andmisel toetuda samas aines varasemalt õpitud Gagne õppeühiku mudelile. Kasutasime Gagne mudelit, et hoida lihtsamini pilk peal tunni struktuuril ning kinnistada selle kasutamist ka endale. Valisime õppe meetodiks loengu, et arvestada õppijate eripäraga, kelle jaoks oli loengu vorm kõige tuttavam ning turvalisem õpikeskkond. Seejuures arvestasime ka aine õpiväljundiga, milleks oli „kavandab õppe- ja kasvatusprotsessi tõendus- ja väärtuspõhiselt, valides eesmärgipärased ja asjakohased õppe- ja hindamismeetodid, arvestades sealjuures õppijate eripära, vajaduste ja huvidega ning lähtudes riiklikest alusdokumentidest“. Krull (2018) toob loengu õppevormi positiivsena välja selle, et see võimaldab integreerida erinevatest allikatest saadud teavet ning edastada õpilastele informatsiooni, mille omandamine iseseisvalt oleks neile ajakulukas.
Tunniks ettevalmistamisel koostasime tunnikonspekti (lae alla SIIT) ning teadmisi kontrolliva ristsõna (allalaetav SIIT). Tunni ülesehitusel toetusime Gagne õppeühiku mudelile (Krull, 2018). Õpetatava teema õppevara valikult lähtusime aine kohustuslikust õppekirjandusest ja otsisime juurde teema- ja ajakohaseid allikaid. Õpilased said varakult ligipääsu ka õppematerjalidele, et soovi korral nendega tutvuda.
Loengu vormi hoidmiseks ning tunni andmiseks koostasime ka slaidid, mille võite leida SIIT. Valisime meetodi ning materjalid lähtudes õppija eripärast (1. kursuse tudengid), seega tuginesime eeldusele, et nad on nii esitluste, kui ka loengu meetodiga kõige rohkem tuttavad. Lisaks sellele toetasid slaidid meie loengut ning toimisid meie enda jaoks kui tugipunktina tunni andmisele, juhul kui järg peaks kaduma. Püstitasime oma tunni eesmärgid nii slaididel, tunnikonspektis kui ka tunnis kohapeal. Tegime seda, et suudaksime hoida nii enda kui ka õpilaste fookust ja õpilased oleks häälestatud tunnile ning oleks teadlikud tunnis käsiteldavast teemast. Eesmärgid olid seotud õpiväljundiga saada parem arusaamine kognitiivsest õpikäsitlusest.
Kuna Krull (2018) on toonud loengu vormi puudustena välja toonud kuulaja passiivsuse ning õpilase tähelepanu hajumise, otsustasime me selle ennetamiseks pidada loengut vaheldumisi. Olime jaganud teemade ette kandmise omavahel ära ning nii tagasime, et tund ei olnud üksluine. Tunni teemat täiendasime eluliste näidetega, et anda "kuivale" teooriale pidepunktid päris elus ning päris juhtumites. Krull (2018) on kirjutanud, et meie roll õpetajatena on vajadusel panna teema õpilase jaoks arusaadavasse konteksti. Sellel lisaks kirjutas ta, et kui õpilasel puuduvad eelnevad teadmised või oskused uute teadmiste seostamiseks, siis meie ülesanne on aidata neid seoseid luua ning aidata kaasa arendus- ja seostamisoskuste tekkele.
Lisaks sellele viisime keset teemat läbi ka väikese liigutuspausi. Samas aines olime varem õppinud Liikuma Kutsuva Kooli näitel, et liikumispausid toetavad õppimist ja avaldab positiivset mõju õpitulemustele. Liikumispaus oli seotud teemaga ning aitas ennetada üksluise ning monotoonse loengu tekkimist.
Tunni teema omandamist kontrollisime ristsõnaga (mille leiate SIIT), mida tunnis osalejad said tunni käigus täita. Teema kontrollimise meetodi valikul lähtusime aine õpiväljundist „mõistab ja väärtustab õpi- ja motivatsiooniteooriate põhiseisukohti õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel“. Seega polnud ristsõna eesmärk eristav või mitteeristav hindamine, vaid pigem õpilaste teema mõistmise kindlustamine. Saavutasime selle kasutades teemale oluliste märksõnade kasutamisega. Tunni lõpus, ristsõna vastuste üle arutledes saime õpilastelt ka tagasisidet, et ristsõna oli oma eesmärki täitnud
Kuna enamusel kursuses puudus selleks hetkeks efektiivne oskus teha loengus kiireid konspekte, siis me saime toetada teema omandamist ka selle sama ristsõnaga, mida õpilased said jooksvalt täita. Lähtudes Swelleri (2011) teooriast soovisime me hoiduda kognitiivse ülekoormuse tekke võimalusest. Seetõttu otsustasime teha ristsõna lihtsamas vormis, et see ei haaraks liiga palju tähelepanu loengult endalt ning ei takistaks loengu kuulamist.
Tunni lõpus arutasime kõigiga ristsõna täitmist ning kuulasime, mis ristsõna lahtrid jäid täitmata. Andsime suulist tagasisidet ristsõnadele ning selle põhjal tegime järeldused, kuidas õppijad olid ainet mõistnud. Arutelu käigus tõid õpilased eraldi välja, et ristsõna oli aidanud neil paremini teemat jälgida ning omandada.
Kasutatud kirjandus:
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. 3. Tr. TÜ Kirjastus.
Sweller, J. (2011). Cognitive load theory. Psychology of Learning and Motivation, (55), 37-76. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-387691-1.00002-8
Kutseharidusstandard. 2013. Riigi Teataja I, 28.08.2013, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013
Kutsestandard. Kutseõpetaja, tase 6. (2021)., https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10822306