Koostatud õppekava ideekavand leitav SIIT ja õppekava SIIT.
Tegevusnäitaja kompetentsi omandamiseks osalesin Tartu Ülikooli aine „Kutseõppe didaktika I“ raames arvestusliku rühmatööna “Video- ja helirežii” tehniku õppekava koostamise töörühmas. Minu kohustuseks esimesel tööetapil jäi otsida üles õppekava koostamiseks vajalikud materjalid ning juhendid ja nende koondamine ühte lihtsasse ligipääsetavasse keskkonda. Selleks otsisin ning kogusin materjali Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt (https://hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus), aine kursuse Moodle’st ning näiteid olemasolevatest õppekavadest erinevatest kutsekoolidest. Seejärel koondasin kõik materjalid rühmale ligipääsetavasse Google Drive keskkonda (nähtav SIIN). Nii vähendasin tõrkeid kommunikatsioonis garanteerides, et kogu rühm lähtub alati samadest materjalidest, täidab sama vormi ning ei pea kulutama oma aega iseseisvalt dokumente taga otsides.
Õppekava nime sõnastamisel lähtusime HTMi juhendmaterjalidest (Aruväli et al., 2016), mille alusel peab nimi andma lühidalt ja konkreetselt edasi, mida on sellel õppekaval võimalik õppida. Seetõttu sai õppekava nimeks “video- ja helirežii tehnik”. Õppekava kuulub vastavalt ISCED-2013 raamistikule (2015) “0211 Audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise” õppekavarühma.
Järgmise sammuna tuli koostada õppekava ideekavand (leitav SIIT). Selleks lähtusin Haridus- ja Teadusministeeriumi (2023) (edaspidi: HTM) nõuetest õppekava registreerimiseks ning võtsime aluseks „Õppekava ideekavand ja õppe avamise vajalikkuse põhjenduse“ vormi (HTM, 2022), mille laadisin alla Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt SIIT. Selle vormi laadisin üles meie ühiselt kasutatavasse Google Drive kausta.
Vastavalt Kutseõppeasutuse seaduse §3 lõige 2 punkt 8-le (Riigiteataja, 2024) ja HTMi juhendmaterjalile (Aruväli et al., 2016) peame tegema koolitusvajaduse väljaselgitamiseks koostööd erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega ja teiste partneritega. Lisaks sellele on oluline kaardistada ka tööjõu vajadused ning prognoosid antud valdkonnas (Aruväli et al,. 2013).
Mina keskendusin tööturu vajaduste väljaselgitamiseks OSKA (Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA) uuringutele, milles antakse ülevaade majanduse ja tööturu arengusuundadest ning on toodud välja tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2022‒2031. Uuringus vaatasin eelkõige pensionile jääjate arvu ning välja voolavust tegevusalalt. Selgus, et tulevikus on selle eriala (kuulub kategooriasse „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“) pensionile jääjate maht 29% (joonis 1) ning välja voolavus tegevusalalt 27% (joonis 2). Nendest andmetest nägin, et tulevikus väheneb antud eriala spetsialistide arv tööturul, kuid ainuüksi nende andmete põhjal ei saanud me teha lõplike järeldusi tööturu reaalsete vajaduste järele. Seetõttu viisime läbi intervjuud koostööpartneritega, millest selgus, et neil on olemas vajadus antud ala spetsialistide järele ja nad olid valmis pakkuma praktikakohti antud eriala õppijatele. Võttes arvesse OSKA uuringutest välja tulnud tööjõu kahanemist antud valdkonnas ja Arvestades tööjõu vähenemist tööturul OSKA uuringute põhjal ning eriala (koostööpartnerite) vajadusest tegin järeldused, et tööturul on nõudlus meie valitud eriala õppe järgi.
Õppekava kutseõppe liigi valikul lähtusime intervjuudest selgunud koostööpartnerite vajadustest. Koostööpartnerid väljendasid vajadustpõhjalikke teadmisi omavas spetsialisti järele, kes on juba enne tööturule sisenemist saanud praktiseerida vajalikke oskusi. Õppekava vastab kutsekvalifikatsiooni raamistiku 4. tasemele, mille väljundiks on vastavalt HTMi (2019) kutseõppe õppekavade liigitusele tööturul keerukamad ametid, mille hulka saab lugeda ka video- ja helirežii tehniku. Õppekava mahuks 120 EKAPit, millest 50% moodustab praktika töökohal. Õppevormiks on statsionaarne päevaõpe, sest sellega arvestasime sihtrühma vajadustega. Enamasti on tegemist noortega, kes on just omandanud keskhariduse ning vajavad rutiini ja juhendamist.
Antud eriala puhul on oluline, et õpilane saaks kohe ka omandatut rakendada ja harjutada. Seetõttu on oluline suur praktika osakaal ning pidev juhendamine oma ala spetsialistide poolt. Vestlusest koostööpartneritega selgus, et erinevate tehnoloogiate ja töötlemise meetodite pidev areng nõuab, et õpingud oleksid piisavalt mahukad ja asjakohased. Seetõttu olid meie ala koostööpartnerid õppe asjakohasuse toetamiseks valmis ka meie eriala õpilasi praktikale võtma. Antud kvalifikatsiooni tase 4. ja maht (120 EKAPit, millest 50% moodustab praktika) on valitud eesmärgiga tagada, et õpilane omandaks vajaliku süvitsi minema erialase väljaõppe, mida ta saab kohe rakendada praktikal koostööpartnerite juures. Selline tugi ning kokkupuude reaalse tööturu tingimustega aitab hoida õpilaste huvi.
Järgmine samm oli õppekava koostamise etapp, mille hulka kuulusid moodulite väljatöötamine ning eesmärkide, õpiväljundite ning hindamiskriteeriumite formuleerimine. Moodulite valiku ning nimetuste puhul lähtusime otseselt koostööpartnerite intervjuust ning tööturu esindaja milliseid oskuseid tulevane lõpetaja vajab. Eriala spetsialisti ning tööturu esindaja soovitusel said õppekavasse moodulid näiteks “Helitöötlus ja helirežii” ja “Autoriõigus ja eetika audiovisuaalses meedias”.
Moodulite eesmärkide, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sõnastamisel lähtusin Aruväli jt (2016) ja Elleri (2025) juhistest kasutada kindlat kõneviisi (nt “Kasutab korrektselt erialast terminoloogiat nii suulises kui ka kirjalikus väljenduses”); Hindamiskriteeriumid on mõõdetavad (nt “Ekspordib videofaili sobivas formaadis ja kvaliteedis, lähtudes meediakanalitest”); Hindamiskriteeriumid on selged ja realistlikud ning üheselt mõistetavad; Hindamiskriteeriumid peavad olema loogiliselt seotud õpiväljunditega (Õpiväljund: Õpilane selgitab audiovisuaalse tootmise protsessi etapid ja osapooled, kasutades korrektset erialast terminoloogiat. Hindamiskriteerium: Kasutab korrektselt erialast terminoloogiat nii suulises kui ka kirjalikus väljenduses); Eesmärgid on realistlikud ning kooskõlas sihtrühma ja kutsekvalifikatsiooni 4. tasemega. Õppekava kvalifikatsioon omandatakse lõpueksamiga, sest antud kutsel puudub kutsestandard. Lõplik õppekava on leitav SIIT.
Enne aine “Kutseõppe didaktika I” läbimist tundus kogu kutsehariduse maailm minu jaoks väga uus ja võõras. Seetõttu tundsin end õppekava koostades kõige kindlamalt materjalide kogumise ning organiseerimise, uuringute läbi töötamise ja aine lõpuks ka õpiväljundite sõnastaminega. Tundsin, et toetudes oma kõige tugevamatele oskustele sain olla rühmale kõige suuremaks toeks. Õppekava koostamise käigus tundsin, et sain nendest aspektides kõige paremi hakkama ning töö lõpuks sain olla õpiväljundite sõnastamisel toeks ka oma rühmakaaslastele.
Nõrgaks küljeks pean õigusaktides ning kutseharidussüsteemis orienteerumise. Selle aine käigus sain esmase ülevaate erinevatest tasemetest ning põhjustest, miks nad niimoodi on üles ehitatud, kuid ometigi tunnen end selles süsteemis üpriski ebakindlalt. Tunnen, et vajan antud kompetentsiga rohkem kogemusi. Samuti valmistab mulle ikka veel raskust kutseõppega kaasa käiv terminoloogia.
Osalesin Tartu Kunstikooli 2026. aasta rakenduskavade väljatöötamise grupis. Esimese kohtumise, millel sain osaleda, eesmärk oli läbi mõelda 1. õppeaasta läbi õpilase silmade - mida tahaks ja vajaks õpilane esimesel õppeaastal kõige rohkem. Minu rühma ülesandeks jäi arutada "Kunsti ja ruumiloome" õppekava 1. perioodi moodulite sisu analüüsimine ning soovituste pakkumine. Uue rakenduskava koostamine on tingitud uute 4. aastaste õppekavade tulemisega sügisel.
Arutelu käigus pidime arvestama sellega, mida vajab 1. aasta õpilane koolilt ning mida vajab kool õpilaselt. Seetõttu plaanisime tuua sisse võimalikult varakult erinevaid sisu osasid eriala ainetest, et õpilane saaks aimu erialast, mida ta õppima on tulnud. Lisaks sellele leidsime olulise punktina, et õpilane peab saama eksida ning mitte kartma, et sellest midagi juhtub. Võttes arvesse kooli poolseid ning õppekava vajadusi, tõime suure punktina sisse ka koostöö oskuste arendamine. Rakenduskava töörühmas arutledes sain aimu, et Tartu Kunstikoolil on sellel juba tugev põhi ning seda ei plaanita uute õppekavade rakendumisel maha jätta, vaid pigem tuua tugevamalt sissse.
Lisaks sellele osalesin Tartu Ülikooli aine „Kutseõppe didaktika II“ raames rühmatöös, mille eesmärk oli koostada fotograafia mooduli rakenduskava (on leitav SIIT) Tallinna Polütehnikumi Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava baasil. Mooduli valik põhines eriala seotusel minu õpitava valdkonnaga ja tiimikaaslaste praktilistel kogemustel fotograafiaga, arvestades eriala arengut.
Rakenduskavas toome välja sihtrühma kelleks on täiskasvanud õppijad, kes soovivad omandada 4. taseme kutseharidust või täiendada olemasolevaid erialaseid kompetentse. Rakenduskava koostamisel lähtusime sihtrühmast ning arvestasime, et toetaksime õppija autonoomsust ja enesejuhtimisoskus. Selleks sõnastasime selged õppe eesmärgid ning planeerisime tegevused, mis toetavad praktilist ja probleemikeskset õppimist. Rakenduskava sisaldab ülesandeid, mis nõuavad õppijalt iseseisvat uurimist, planeerimist, tehniliste valikute tegemist ja nende põhjendamist. Näiteks peab õppija määrama valguse liigi ja suuna, kohandab seadeid ja valgusallikaid iseseisvalt (nt pehme/kõva valgus, suunvalgus, lisavalgustus, reflektoorid) ja põhjendama portfoolios, kuidas valguse valik ja kaamera seaded lõpptulemust mõjutasid. Need tegevused toetavad täiskasvanute õppimise põhimõtteid, mille järgi on täiskasvanud õppija motiveeritud, kui eesmärgid on selged ning õpe on praktiline ja rakenduslik (Knowles et al., 2014).
Valisime fotograafia mooduli Tallinna Polütehnikumi Visuaalmeedia tehnoloogia õppekavast, mis on Polütehnikumi lehelt leitav SIIT. Antud õppekava valisime, kuna see on otseselt seotud minu õpitava erialaga ning mitmel meie grupi liikmel oli kogemusi fotograafiaga.
EKR 4. taseme fotograafiaõppe eesmärk on tagada õppijale põhjalikud baasteadmised erialasest tehnoloogiast ning vastavad praktilised tööoskused. Rakenduskava on koostamisel pidades silmas nimetatud eesmärki ning näeb ette, et õppija omandab teadmised ja oskused erinevat tüüpi kaamerate (peegel-, hübriid-, filmi- ja droonikaamerad) kasutamiseks ning suudab mõista ja rakendada mitmekesiseid valguslahendusi. Selline lähenemine loob eeldused õppija edukaks toimetulekuks kiiresti muutuval tööturul, kus on vajalik nii kohanemisvõime kui ka kindel tehnoloogiline baas.
Osalesin Tartu Kunstikooli rakenduskavade töörühmas, kus tegin ettepaneku tugevdada koostööd 1. kursuse ainetes (kirjeldatud täpsemalt eelmise ). Ettepanek oli suunatud töörühma juhile, kuid tagantjärele analüüsides ei arvestanud see piisavalt sihtrühma eripära ega eriala arenguga: ettepanek põhines pigem üldpedagoogilisel tähendusel kui konkreetsel analüüsil, mida antud sihtrühm või eriala arengusuunad nõuavad. Lisaks oli koostöö tugevdamine Tartu Kunstikoolis juba niigi tugev prioriteet, mistõttu ei olnud minu panus sisuline uuendus. Näen selles selget arenguruumi: tulevikus soovin teha ettepanekuid, mis tuginevad sihtrühma analüüsile ning eriala tehnoloogilistele ja tööturuga seotud arengutele.
Koostasin Tartu Ülikooli aine “Õppekirjanduse koostamine” raames õpiku peatüki, mis puudutab minu eriala ning aines „Õpikeskkond ja õpivara“ koostasin digiõppevara, lähtudes avatud õppematerjalide ja nüüdisaegse õpikeskkonna põhimõtetest. Avatud õppematerjalid (OER) on avatud litsentsiga varustatud õpetamis- ja õppematerjalid, mis võimaldavad kasutajatele tasuta juurdepääsu ning annavad õiguse sisu kasutada, kohandada ja taaskasutada väheste piirangutega. (Unesco, 2022) Haridus- ja Teadusministeeriumi (2025) sõnul on õpetaja seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, sh läbi õppevara, mida ta koostab. See on eriti oluline kutsehariduses, kus sageli puuduvad erialased õpikud. Turba (2010) hinnangul on väärtuste kujundamine ilma õppekirjanduseta vaid konkreetse õpetaja isikliku nägemuse ellu rakendamine. Seda probleemi olen näinud ka oma igapäevases töökeskkonnas.
Peatükk, mille koostasin, kannab pealkirja “Iga PDF on isemoodi” ning käsitleb trükinduse valdkonna digifailide ettevalmistust. Lisaks loonud sisule koostasin ka kaaskirja, milles põhjendasin ja selgitasin kasutatud meetodeid ja valikuid.
Arvestasin, et õppematerjali kasutavad kutsekooli õpilased, kelle eelnev kokkupuude trükiettevalmistusega võib olla minimaalne. Seetõttu:
Seda kõike võib lähemalt lugeda SIIT.
Trükinduses on viimase kümne aasta jooksul toimunud mitmeid tehnoloogilisi muutusi, mistõttu valitud teema oli ajakohane. Seetõttu olen kaasanud õppevarasse (mis on leitav õpikupeatükina SIIT ja õppevarana SIIT):
Selline uuendatud ja sihtrühmale kohandatud lähenemine aitab õppijatel mõista mitte ainult “kuidas”, vaid ka “miks” konkreetseid samme trükiettevalmistuses kasutatakse. Kuigi näen enda arenguruumi õppevara koostamisel, andis selle peatüki loomine mulle kindluse, et suudan tulevikus luua järjest kvaliteetsemat ja eriala arenguid arvestavat õppematerjali.
Tartu Kunstikooli trükiettevalmistuse tundideks valmistudes tutvusin põhiõpetaja koostatud õppematerjalidega, mis koosnesid peamiselt slaididest. Materjalid on põhiõpetaja poolt hoolikalt koostatud ning katavad trükiettevalmistuse olulised teemad, kuid analüüsisin neid nüüdisaegse õpikäsituse ja kognitiivse koormuse teooria vaatenurgast, et leida võimalusi edasiseks arendamiseks. Õppematerjalide näited lisan portfooliosse tõendusmaterjalina, kui saan põhiõpetajalt loa nende avaldamiseks.
Peamine väljakutse seisneb selles, et slaidid peavad täitma kahte rolli korraga: toimima nii tunni visuaalse toena kui ka iseseisva õppematerjalina. See tähendab paratamatult, et slaidid on sisutihedad. Mayer (2021) koherentsuse printsiibi kohaselt õpivad inimesed paremini, kui üleliigne info on materjalist eemaldatud, kuna liigne sisu juhib tähelepanu põhiliselt sisult kõrvale ning häirib sidusa vaimse mudeli loomist. Swelleri (2011) kognitiivse koormuse teooria toetab sama mõtet: kõrvaline kognitiivne koormus pärsib uue teadmise omandamist. Tuleb märkida, et põhiõpetaja kasutab tundides ka teisi, interaktiivsemaid materjale, mis võimaldavad õppijatel katsetada ja avastada. Peamine iseseisev töö toimub siiski slaididega, mistõttu nende sisutihedus mõjutab õppijate iseseisvat õppimiskogemust kõige enam. Lisaks puudub slaididel interaktiivsus, mis Rannastu-Avalose (2025) ja Pedaste (2017) järgi on nüüdisaegse digiõppevara oluline tunnus.
Arutlesin tähelepanekute üle põhiõpetajaga, kes oli analüüsiga nõus ning tõi välja, et ajapuudus on seni takistanud materjalide uuendamist. Leppisime kokku, et asume õppevara ühiselt arendama pärast "Noor Meister 2026" üritust.
Enne uue õppevara loomist analüüsisin olemasolevaid trükinduse õppematerjale. Selgus, et ainus avalikult kättesaadav eestikeelne materjal on Kaselaid jt (2014) loodud õpik „Trükiettevalmistus“, mis on üle kümne aasta vana ning seetõttu ei kajasta valdkonna tehnoloogilisi uuendusi. Trükinduses on selle aja jooksul muutunud nii värvihalduse standardid, PDF-formaadid kui ka töövood, mistõttu vajas õpivara ajakohastamist.
Õpivara puuduste analüüsimisel tuginesin nüüdisaegse õpikeskkonna põhimõtetele, mille kohaselt peab õppimine lähtuma õppija eelteadmistest ja aktiivsest konstruktsioonist (Pedaste, 2017). Samuti rõhutatakse partnerlussuhet õpetaja ja õppija vahel, kus õppija saab ise hõlpsalt teadmisi luua ja kontrollida (Akpan & Beard, 2016, viidatud Peitel, 2017). Õpik „Trükiettevalmistus“ ei vasta nendele põhimõtetele, kuna on staatiline, vähevisuaalne ja ei arvesta eriala kiiret tehnoloogilist arengut. Lisaks toob Rannastu-Avalos (2025) välja, et tehnoloogilistel erialadel on eriti oluline, et õppematerjalid oleksid digitaalsed, visuaalsed ja ajakohased. Lisaks sellele ei vasta õppekirjandusele kehtestatud ajakohasuse nõudele (Riigiteataja, 2025), mille põhjal peavad seal esitatud faktid olema õiged ajakohased.
Tõenduspõhised puudused, mille tuvastasin:
Nende sisuliste puuduste põhjal järeldasin, et olemasolev õpivara ei vasta enam trükinduse tänapäevastele nõuetele ning vajab sisulist uuendamist.
Tuginedes õpivara analüüsile tegin põhiõpetajale suulisi ettepanekuid materjalide uuendamiseks. Ettepanekute sisuline alus tuleneb Mayer (2021) ja Sweller (2011) põhimõtetest: eemaldada slaididelt ebaoluline info ning jätta esitluseks alles minimaalne visuaalne tugi, mis toetab tunnis demonstratsiooni. Iseseisva õppimise jaoks eraldada sellest pikem kirjalik materjal, kus tekst ja visuaalid on esitatud koos ning mida toetavad teema kohta koostatud videod. Selline lahendus vastab Mayeri (2021) ajalise ja ruumilise läheduse printsiipidele ning vähendab slaididele praegu langevat kahekordset koormust.
Plaanin need ettepanekud integreerida oma lõputöö kirjutamisse, mille teema on kognitiivne koormus ja eneseregulatsioon digitaalsete õppematerjalide kontekstis, fookusega õppijate tajutud koormusel. Lõputöö empiirilise osa kaudu on võimalik saada tõenduspõhist sisendit selle kohta, kuidas õppijad uuendatud materjale kognitiivselt kogevad, mis omakorda annab aluse ettepanekute täpsustamiseks. Koostöös põhiõpetajaga plaanime rakendamist alustada pärast "Noor Meister 2026" üritust.
Tartu Kunstikooli trükiettevalmistuse tundides rakendasin kaasaegseid erialaseid tehnoloogiaid õppetegevuse läbiviimisel. Tundide põhiliseks töövahendiks oli Acrobat Pro, mida kasutasin ekraanil demonstratsioonina: näitasin reaalajas, kuidas preflight-kontroll töötab, kuidas tuvastada spot-värvide ja overprindiga seotud probleeme ning kuidas lugeda ja tõlgendada tarkvarapõhist vearaportit. Lisaks tutvustasin tundides kaasaegset PDF/X-4 standardit, mis on trükitööstuses üha enam levinud, kuid mida vanemad õppematerjalid ei kata.
Selline lähenemine lähtus põhimõttest, et kutseõppes peab tehnoloogia kasutamine peegeldama reaalset töökeskkonda, mitte olema kunstlik näide. Õppijad kohtusid tundides tarkvara ja standarditega, millega nad tööturul tegelikult kokku puutuvad.
Ettepanekute tegemine põhiõpetajale uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks jäi seekord tegemata. Näen selles oma arenguruumi: tulevikus soovin lisaks ise kasutamisele ka aktiivsemalt jagada kolleegidega, milliseid tehnoloogilisi uuendusi eriala nõuab ning kuidas need õppetegevusse integreerida.
Osalesin Tartu Kunstikooli rakenduskavade välja töötamise töörühma koosolekul, mille käigus töötame töötasime läbi 1. kursuse esimese aasta ained. Keskendusime õpilaste ning kooli ootustele. Oma pädevuste piires keskendusin õpilaste vaatele ning nende soovile saada võimalikult vara aimu, mida nad õppima on tulnud ning kooli vajadusele saada õpilased võimalikult kiiresti üksteisega koostööd tegema.
Vastavalt Tartu Kunstikooli arengukavale (leitav SIIT) on üks põhimõtetest teha
kõike ise ja koos ning eesmärk koostöö. Selle põhjal tegin Disaini õppekavarühma 1. kursuse ainete rakenduskava töörühmas koos oma grupiga ettepaneku koostöö tugevdamiseks, täiendamiseks ning viimist ka teistesse ainetesse peale "Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine", kus koostöö oskuse arendamine on üheks põhifookuseks. Allpool visandatud mõttekaardi läbivaks ideeks oli ka ainetevaheline lõimimine eesmärgiga muuta aine ja ka klassiruum turvaliseks kohaks.
2025. aasta Septembris lõin kontakti HARNO esindaja Annika-Eliisabet Roostiga, kes on “Noor Meister” kutsemeistrivõistluste projektijuht. 21.11 oli mul kohtumine tema ning Tartu Kunstikooli poolse esindajaga kohtumine, et kokku leppida esimesed ülesanded ning vaadata üle, mis korralduslikud aspektid olid Kunstikooli esindaja poolt juba täidetud.
Joonis 4. - RSVP kutse “Noor Meister” 2026 koosolekule
Kutsevõistluste korraldamine on üks viis, kuidas kutseharidust ühiselt väärtustada ja nähtavamaks muuta ning anda võimekatele õppijatele võimalus oma oskusi tõestada (Nokelainen et al., 2012). Noor Meister täidab just neid eesmärke, tuues kokku õppijad, õpetajad ja valdkonna spetsialistid. Osalesin „Noor Meister 2026" graafilise disaineri kutsemeistrivõistluste korraldamisel 13.–14. mail Tartu Ülikooli spordihoones. Ettevalmistava printimise raames printisin võistlusülesanded ning kontrollisin sponsorite logofailide korrektsust enne trükki andmist. Arvutite ettevalmistamisel kontrollisin koos tiimiga tarkvarakeskkonda, osalejate kaasa toodud fonte ja pleiliste ning printeritega ühenduvust, et tagada kõigile võistlejatele võrdsed ja töötavad tingimused vastavalt võistlusjuhendile (leitav SIIT) (Haridus- ja Noorteamet, 2025). Võistlusülesande kontrollimisel vaatasin sisu kriitilise pilguga üle, et midagi olulist ei oleks kahe silma vahele jäänud enne ülesande võistlejatele esitamist. Võistluse käigus toetasin tiimi jooksva printimisega ning muude tehniliste ülesannetega.
Aruväli, S., Kaldas, H., Pilli, E. & Reppo, S. (2016) Täienduskoolituse õppekava koostamine: Juhendmaterjal, teine täiendatud ja parandatud väljaanne. Haridus- ja Teadusministeerium.
Bundesverband Druck und Medien e. V. (2018). MediaStandard Print 2018. https://www.bvdm-online.de/fileadmin/user_upload/01_Global/Downloads_PDF_DOC/Downloads_Technik/MediaStandard_Print_2018.pdf
Commonwealth of Learning. (2016). Open educational resources: Policy, costs, transformation. UNESCO. https://doi.org/10.54675/TGVE8846
Eller, D. (2025). Õpiväljundite sõnastamine. [seminar] Kutseõppe didaktika I, Tartu. https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/3021725/mod_resource/content/1/%C3%95piv%C3%A4ljundite%20s%C3%B5nastamine.pdf
Haridus- ja Noorteamet. (2025d). Noor Meister 2026: Graafilise disaineri kutsemeistrivõistluse võistlusjuhend. https://eegovg01.sharepoint.com/:b:/r/sites/Jagamiseks_HARNO/Kutse-jakorgharidusearendamisekeskus/Shared%20Documents/V%C3%B5istlusdokumendid%20v%C3%A4ljasaatmiseks/2026/Graafiline%20disainer/NM2026_hindamisjuhend_GD_OF.pdf?csf=1&web=1&e=4D13Xm
Haridus- ja teadusministeerium. (2023). Nõuded kooli õppekava registreerimiseks. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/N%C3%B5uded%20%C3%B5ppekava%20registreerimiseks_1.pdf
Haridus- ja teadusministeerium. (2023). JUHISED KOOLI ÕPPEKAVA VORMI TÄITMISEKS. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Juhised%20kooli%20%C3%B5ppekava%20vormi%20t%C3%A4itmiseks.pdf
Haridus- ja teadusministeerium. (2022). Lisa 3. Õppekava (ideekavand) ja õppe avamise vajalikkuse põhjendus. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Lisa%203.%20%C3%95ppekava_ideekavand_ja_%C3%B5ppe%20vajalikkuse_p%C3%B5hjendus.pdf
Haridus- ja teadusministeerium. (2019). Kutseõppe õppekavade liigitus. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tabel_kutseoppe_liigid_mari.pdf
Hellenic Open University. (2020). Developments in digital print standardization. Proceedings - The Tenth International Symposium GRID 2020, 395–406. https://doi.org/10.24867/GRID-2020-p44
ISO. (2010). ISO 15930-7:2010 Graphic technology — Prepress digital data exchange using PDFPart 7: Complete exchange of printing data (PDF/X-4) and partial exchange of printing data with external profile reference (PDF/X-4p) using PDF 1.6. https://www.iso.org/standard/55843.html
Kaselaid, I., Levin, M., Kingo, E., & Tammes, K. (2014). Trükiettevalmistus: Ettevalmistus, värvihaldus, tüpograafia. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120695
Knowles, M. S., Elwood, F. H. III, Swanson, R. A., (2014). The Adult Learner: The definitive classic in adult education and human resource development. 8. Tr. Routledge.
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kutseõppeasutuse seadus. (2024). Riigi Teataja I, 26.04.2024, 8. https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv
Kõiv, K. (2025, 22. Märts ). TEEMA 4. Suhtlemine probleemselt käituvate õpilastega. [seminari materjalid] Suhtlemine ja tagasiside haridusorganisatsioonis.
Mayer, R. E. (2021). The Multimedia Principle. R. E. Mayer & L. Fiorella (Toim), The Cambridge Handbook of Multimedia Learning (3. tr). Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108894333
Mayer, R. E., & Fiorella, L. (Toim). (2021). The Cambridge Handbook of Multimedia Learning (3. tr). Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108894333
Nokelainen, P., Smith, H., Rahimi, M. A., Stasz, C., & James, S. (2012). What Contributes to Vocational Excellence? Characteristics and experiences of Competitors and Experts in WorldSkills London 2011. https://worldskills.org/files/legacy_wsf/downloads/WSF_MoVE_research_overview_WSC2011.pdf
Pedaste, M. (2017). Nüüdisaegse õpikäsituse mudel. Uurimisprojekti “Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks” raport. 3-10. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cb6dae0d-de69-4147-9bc4-e2e9f564a520/content
Peitel, T. (2017). Kuidas hinnata õpikäsituse nüüdisaegsust?. Uurimisprojekti “Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks” raport. 11-16. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cb6dae0d-de69-4147-9bc4-e2e9f564a520/content
Rannastu-Avalos, M. (2025) Digiõppevara. [seminari materjalid]. Õppekeskkond ja õppevara (SVHI.01.081). Tartu Ülikool.
Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S., & SA Kutsekoda. (2023). OSKA üldprognoos 2022-2031: Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos
Sweller, J. (2011). Cognitive Load Theory. Psychology of Learning and Motivation (Kd 55, lk 37–76). Elsevier. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-387691-1.00002-8
Turba, V. (2010). Väärtuskasvatus haridussüsteemis. Kutsekooli õpilaskontingendi elustiil ja väärtushinnangud, lk 16-21. Publitserimata magistritöö. Tartu Ülikool.
UNESCO Institute for Statistics. (2015). INTERNATIONAL STANDARD CLASSIFICATION OF EDUCATION Fields of education and training 2013 (ISCED-F 2013) – Detailed field descriptions. http://dx.doi.org/10.15220/978-92-9189-179-5-en
Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti. (2016). RT I, 29.03.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/129032016001