Olen võtnud ühendust võistluse Noor Meister korraldajatega ning olen alustanud koostööd, et levitada nii enda, kui ka sellega külgnevate erialade kutseõppe võimaluste kohta. Mõistan, et murekohti on mitmeid ning seetõttu on see need välja toodud ka Haridusvaldkonna tegevuskavas (2021). Probleem pole ainult kutseõpetajate peale kasvus vaid puuduvad ka võimalused teatud erialasid õppida õpetajate puuduse tõttu. See aga ei tähenda, et neid kutsealasid vaja ei oleks.
Hetke seisuga Noore Meistri korraldamine veel planeerimise staadiumis ning seetõttu pole rohkem võimalik antud punkti täiendada.
Pidin aines “Pidev pedagoogiline praktika” teema “eestvedamine ja tegevusvõimekus" ning aine "Kutseõpetaja pidev praktika" analüüsima oma praktikaasutuse eesmärke, intervjueerima töötajaid . Andmete kokku kogumisel planeerisin õppeasutuse pikaajalisi eesmärke täitva ürituse ning seda esitama vaatmikuna, mis on leitav SIIT. Kuna iseseisvalt võib olla tegu päris mahuka ning raskesti hoomatava esitlusena, siis kandsin seda ette videona, mis on nähtav ka allpool. Ise soovitan vaadata videot, sest see annab parema ning selgema ülevaate minu plaanitud üritusest.
Kultuuri kujundamiseks planeerisin ürituse “Õpilaste koostööoskuste arendamine”, mille eesmärk oleks arendada kutsekooli õpilastes koostöö tegemise oskusi.
Üritust planeerides töötasin läbi VOCO arengukava ning selle väärtused (Koostöö, kestlik areng, avatus, inimlikkus ja loovus). Viisin läbi ka intervjuud asutuse töötajate ning õpilastega, et saada parem ülevaade organisatsiooni väärtuste ning õppekasvatustöö lõimingust. Sain teada, et kuigi kool rõhutab kõikidele arengukava väärtustele, siis kõige rohkem tuntakse puudust just koostööst ning inimlikkusest.
Olgugi, et intervjueeritavad tõid välja murekohad õpilastega siis tegelikult koorusid vestluste käigus välja murekohad ka õpetajate vahelises koostöös. Muckenthaler jt (2020) on oma uurimistöös leidnud, et õpetajate vaheline koostöö toetab nii õpetajaid kui koole oma pikemaajaliste eesmärkide täitmisel. Ometigi tähendasid Muckenthaler jt (2020), et õpetajad ei ole tihti valmis oma autonoomiast loobuma või sunnivad koolid õpetajale koostöövorme, mis ei ole kollektiivi jaoks loomulikud.
Keskendudes õpilastele, siis kahjuks puuduvad kutsekooli saabunud õpilastel (ja ka õppivatel õpilasel) oskused täita ülesandeid koostöiselt. Puudu jääb üksteise mõistmise oskustest ning oskustest probleemid kõrvale panna ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Sellele tuginedes koostasin ka tegevuste raamistiku (mille lahti kirjutus on leitav ka SIIT), mis paneks õpilased koostöisetesse tingimustesse, kus pole nii väga oluline koos tehtava ülesande tulemuse vaid pigem koostöö ise. See annaks ka võimaluse õpetajate loomuliku koostöö raamistike arenemiseks. Kivirand jt (2024) on kirjutanud, et oluline aspekt nende oskuste arendamiseks oleks koostöised õpetamispraktikad nagu näiteks koostöine õpetamine, mida saaks rakendada ka eelpool mainitud sündmuse käigus. Õpetaja on tahes tahtmata väärtuskasvataja (Sutrop, 2021) ning seetõttu on oluline, et me õpetaks oma õpilasi näidates eeskuju.
Esimeses üritusena oleks see hea algus, kuid järgmisena peaks ürituse läbi viima. Jagasin oma vaatmiku ning plaani ka osade VOCO õpetajatega ning sain ka positiivset tagasisidet. Üks õpetaja oleks nõus ka selle korraldamise abistamisega, kuid tunnen, et kahjuks jääb see aasta ülikooli ning töökoha kõrval aega puudu. Ometigi ei plaani ma seda mõtet maha matta, sest mida rohkem ma olen kutsekoolis praktikal käinud, seda rohkem näen ma vajadust sellise tegevuse järele. Kahjuks on asi hetkel vaba aja ning energia taga kinni.
Kahjuks ei ole seni õnnestunud olla abiks ühegi reaalselt organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessi kõrval pidevalt muutuvate töögraafikute, suure koormuse ning kommunikatsiooniraskuste tõttu.
Haridus- ja Teadusministeerium. (2020). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf
Kivirand, T., Šuman, C., & Nelis, P. (2024). Kaasav hariduskorraldus rühma- või klassiruumi praktikas. Ä. Leijen (Toim), Kaasav Haridus. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Muckenthaler, M., Tillmann, T., Weiß, S., & Kiel, E. (2020). Teacher collaboration as a core objective of school development. School Effectiveness and School Improvement, 31(3), 486–504. https://doi.org/10.1080/09243453.2020.1747501
Sutrop, M. (2021). Väärtused ja Väärtusarendus. H. Harro-Loit, H. Hirsnik, T. Kõnnusaar, M.-L. Nummert, M.-L. Parder, N. Punnar, & M. Sutrop, Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele (lk 112–146). EKSA.