Kompetents on lahti kirjutatud ja kommenteerimiseks SIIN
Koostasin Tartu Ülikooli aine “Õpikeskkond ja õpivara” raames digiõppevara. Aine raames omandasime baasteadmised avatud õppematerjalide põhimõtetest ning nüüdisaegse õpikeskkonna põhimõtetest.
Enne õpivara koostamist juhendati mind uurima enda eriala olemasolevaid vahendeid. Õppevara olemasolul analüüsima selle tugevusi ning kitsaskohti. Ainuke avatud õppevara oli Kaselaid jt (2014) raamat “Trükiettevalmistus : ettevalmistus, värvihaldus, tüpograafia”.
Vastavalt nüüdisaegse õpikeskkonna põhimõtetele, peab õpetamine, aga ka õpivara lähtuma õppijast, keda suunatakse uusi teadmisi konstrueerima tuginedes ta eelteadmistele (Pedaste, 2017). Lisaks sellele peaks õpetaja ja õpilane olema justkui partnerid, kus õpetaja toetab õppija õppeprotsessi kujundamisel ja ellu viimisel (Akpan & Beard, 2016, viidatud Peitel, 2017 j). Sellele tuginedes jõudsin järelduseni, et olemasolev õppevara ei vasta täielikult nüüdisaegse keskkonna ja õpivara põhimõtetele. Raamat on ajas väga staatiline õpivara ning trükindus on väga visuaalne eriala siis tundsin, et raamat vajaks lisa täiendava materjali näol, mis toetaks põhilisi trükinduse terminite ning nähtuste õppimist. Lisaks sellele on raamatu näol tegu 10 aastat vana materjaliga aga trükindus, nagu ükskõik mis muu tehnoloogiatel põhinev eriala, on pidevas muutuses. Seetõttu on nendel erialadel eriti oluline ka avatud ning digitaalsete õpivarade olemasolu, mis toetaks õppimisprotsessi ning tänapäevaseid tööstusstandardeid (Rannastu-Avalos, 2025).
Tuginedes eelnevatele põhimõtetele koostasin valikvastustega testi, mis on kooskõlas Tallinna Polütehnikumi Trükitehnoloogia õppekava (leitav SIIT) "Trükiettevalmistus" mooduliga. Koostatud testi eesmärk on õpetada ning kinnistada kolme kõige levinuma trükiettevalmistuse meetodit trap, overprint ja pullback (Kaselaid et al., 2014). Kuna tegu on väga visuaalse erialaga ning olemasolev õppevara on selles osas puudulik, kasutasin nii palju kui võimalik reaalses töösituatsioonis ettejuhtuvaid kujundusi, mis on tekitanud minu töökaaslastes küsimusi. Lisaks pildilisele materjalile küsisin ka nende meetodite definitsioonide kohta, sest olen igapäevases tööelus märganud, et need võivad tekitada õppijates segadust.
Otsustasin asta õppijal teha testi nii mitu korda läbi kui võimalik, sest testi koostamise eesmärk ei olnud õppijat kontrollida vaid kinnistada ja selgitada mõisteid ning meetodite kasutamise põhimõtet. Õppija motivatsiooni hoidmiseks ning tõhusa kommunikatsiooni silmas pidades lähtusin positiivse kõne põhimõtetest ning vältisin tagasiside sõnastastamisel vältida “ära” vormi kasutamist (Kõiv, 2025). Sellise sõnastusega hoian ära negatiivse kinnistuse tekkimist, mis võib õppijas tekitada hoopis hirmu õppimise ees või suurendada õppimist vältivat tegevust (Krull, 2018).
Kaselaid, I., Levin, M., Kingo, E., & Tammes, K. (2014). Trükiettevalmistus: Ettevalmistus, värvihaldus, tüpograafia. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120695
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõiv, K. (2025, 22. Märts ). TEEMA 4. Suhtlemine probleemselt käituvate õpilastega. [seminari materjalid] Suhtlemine ja tagasiside haridusorganisatsioonis.
Pedaste, M. (2017). Nüüdisaegse õpikäsituse mudel. Uurimisprojekti “Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks” raport. 3-10. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cb6dae0d-de69-4147-9bc4-e2e9f564a520/content
Peitel, T. (2017). Kuidas hinnata õpikäsituse nüüdisaegsust?. Uurimisprojekti “Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks” raport. 11-16. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cb6dae0d-de69-4147-9bc4-e2e9f564a520/content
Rannastu-Avalos, M. (2025) Digiõppevara. [seminari materjalid]. Õppekeskkond ja õppevara (SVHI.01.081). Tartu Ülikool.