Tartu Kunstikooli "Trükiettevalmistuse" tundide kavandamisel lähtusin erialamooduli „Kujundusgraafika loomine" (48 EKAP) rakenduskavast (Leitav SIIT), mille teema „Trükiettevalmistus" (3 EKAP) määrab konkreetsed õpisisud: failiformaadid, värvihaldus, trükifailide loomine, PDF kontroll preflight-tarkvaraga ning tööprotsessi praktiline läbitegemine. Kavandamise aluseks oli koostöö põhiõpetajaga, kes andis mulle kirjalikult (e-kirja teel) sisendi õppegrupi hetkeseisu kohta. Näiteks millised tööd on õppijatel valminud (ajakirja trüki-PDF, kaante pinnalaotus), milliseid oskusi on vaja kinnistada (Acrobat Pro kontrollimine) ja millised teemad järgmisena käsitleda (overprint, spot-värvid, järeltöötluse märgistus). Põhiõpetaja tegi ka konkreetsed ettepanekud tundide sisu ja ülesannete osas, sealhulgas liimköites raamatu kaane trükiettevalmistuse ülesande. Grupi tegeliku taseme ja vajadustega arvestasin kahel viisil: esiteks põhiõpetaja tagasiside põhjal, kes kirjeldas, mida õppijad juba oskavad ja kus on lüngad ja teiseks oma vaatluste põhjal tunnis, näiteks digitrüki profiili paigaldamisel ja kaante pinnalaotuse koostamisel. Selle info alusel koostasin tunnikonspektid (Leitavad SIIT), kus planeerisin iga tegevuse kestuse, meetodid ja diferentseerimise. Näiteks tugevamate õppijate lisaülesanded ja nõrgemate sammhaaval juhendamine. Selline tööjaotus tagas, et tundide sisu vastas nii rakenduskava nõuetele kui ka grupile tegelikele vajadustele.
Nüüdisaegse õpikäsitluse kohaselt peaks õpetamisprotsessi planeerimine ning ka tunni läbiviimine lähtuma õpilasest ning tema vajadusest (Pedaste, 2017). Tartu Kunstikooli trükiettevalmistuse tundide asendamise kavandamisel lähtusin põhiõpetaja soovitustest ning õppijate reaalsest lõputööst teises aines, kus nad valmistavad ajakirja trükifaili. Tundide sisu seostus „Kujundusgraafika loomine" mooduli rakenduskavas määratud õpiväljunditega, mis näevad ette failiformaatide, värvihalduse ja PDF-kontrolli omandamise.
Teemade järjekord kulges preflight-kontrollist overprindini, sealt spot-värvide käsitluseni ja lõpuks PDF-faili ettevalmistuseni. Iga teema ankurdasin õppijate enda ajakirja failidesse, et õppimine oleks tähenduslik ja rakenduslik. Nüüdisaegse õpikäsituse kohaselt peab õppimine toetama õppija aktiivset rolli teadmiste konstrueerimisel autentses kontekstis (Pedaste, 2017). Sellest lähtuvalt valisin segameetodi: lühike loeng koos demonstratsiooniga, millele järgnesid praktilised harjutused õppijate enda failidel.
Õppijate edasijõudmist jälgisin tunni jooksul ekraanitöö vaatlemise ja suusõnalise tagasiside kaudu. Kui selgitus ei jõudnud kohale, muutsin lähenemist koheselt, liikudes abstraktselt kirjelduselt konkreetse demo juurde. Tugevamatele lisasin harjutusi, mis nõudsid iseseisvat probleemilahendust. Vaatluse põhjal koostasin endale lühimärkmed ning kohandasin järgmiste tundide sisu ja tempot vastavalt. Pedaste (2017) järgi eeldab nüüdisaegne õpikäsitus just sellist paindlikkust: õppetegevust kohandatakse õppijate tegelikest vajadustest lähtuvalt, mitte ainult eelnevalt koostatud plaanist kinni pidades.
Kõigis ülikoolis antud minitundide kavandades lähtusin olen lähtunud vastavatest õppekavadest ning nendega seotud dokumentidest. Näiteks minitunnis „Valgus ja Värv trükinduses“ lähtusin Tallinna Polütehnikumi Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava õpiväljunditest, mille olen välja toonud ka oma tunnikonspektis õppeaine nimetuse alt (leitav SIIT). Minitunni „Levinumad küünte haigused ja seisundis“ lähtusin TeKo “Küünetehniku” õppekavast.
Vastavalt enda toonasele arusaamale nüüdisaegsest õpikäsitlusest kavandasin “Valguse ja Värvi” tunni andmiseks loengu vormi. Otsus tulenes kursuse eelnevast analüüsist et selline meetod tundub neile kõige tuttavam. Pärast tundi analüüsisin suusõnalist tagasisidet (sellel hetkel ei tulnud meelde suusõnalist tagasisidet salvestada) läbi refleksiooni (leitav SIIT), kus olen neljandas lõigus toonud välja analüüsi loengu vormi kasutamist.
Tuginedes tagasiside analüüsile kavandasin kolme inimesega rühmas järgmise minitunni „Levinumad küünte haigused ja seisundisd“ ja planeerisin rohkem aktiivseid tegevusi ning tagurpidise klassiruumi meetodit kasutamist, et toetada tugevamalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest. Lisaks sellele lähtusin õppekava õpiväljunditest „on avatud koostööle, osaleb ja vajadusel juhib meeskonnatööd, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil“ ja „katab, hooldab ja kaunistab kliendi küüsi, kasutades erinevaid tehnoloogiaid, hoolitseb kliendi käte- ja küünte eest, rakendab asjakohaseid ja ergonoomilisi töövõtteid ning nõustab klienti koduseks kätehoolduseks“.
Saadud tagasiside põhjal plaanin tulevikus tunni mahtu kindlasti vähendada ning arvestada rohkem õpilastele antud ajaga.
Osalesin ülikoolis aine „Kutseõppe Didaktika II“ raames 3 tudengiga töörühmas, mille käigus koostasime Tallinna Polütehnikumi visuaalmeedia tehnoloogia õppekava (mis on leitav SIIT) fotograafia mooduli rakenduskava (mille leiab SIIT). Rakenduskava koostamisel lähtusime olemasolevast õppekavast ja „Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüsi“ (2024) nõuetest vastata tööandja ja õpilase vajadustele.
Koostöö toimus seminarides ja videokõnedes, kus toetasime üksteist kriteeriumite sõnastamisel ja rakendasime aine rõhutatud mõistmise kuut tahku: selgitamisoskus, tõlgendamisoskus, rakendamisoskus, perspektiivitaju, empaatiavõime ja eneseteadlikkus.
Rühmakaaslastega leppisime kokku regulaarseid kohtumisi ning töötasime koos läbi Facebook Messengeri videokõned ning tegime koostööd ühises Google Docs dokumendis. Selle käigus jagasime omavahel ära tööülesanded. Näiteks minu ülesannete hulka kuulus hindamiskriteeriumite „Loob pinhole-kaamera ja mõistab foto tekkimise põhimõtteid“ ja „Kasutab erinevaid pildistamise tehnoloogiaid ja seadmeid“ koostamine ja see on nähtav rakenduskava failist siit.
Esimese asjana töötasime välja üldised õpiväljundid, milleks olid näiteks: „Korraldab süsteemselt oma fototööde haldust - loob loogilise failistruktuuri, kasutab sobivaid failiformaate ja varundus meetodeid“ ja „Õppija mõistab valguse, optika ja kaameratöö põhimõtteid“. Õpiväljundid on sõnastatud valemiga “õppija teeb mida kuidas”. Õpiväljundid on sõnastatud nii, et need oleksid mõõdetavad ja hinnatavad (Aruväli et al., 2016).
Rakenduskavas toome välja sihtrühma kelleks on täiskasvanud õppijad, kes soovivad omandada 4. taseme kutseharidust või täiendada olemasolevaid erialaseid kompetentse. Rakenduskava koostamisel lähtusime sihtrühmast ning arvestasime, et toetaksime õppija autonoomsust ja enesejuhtimisoskus. Selleks sõnastasime selged õppe eesmärgid ning planeerisime tegevused, mis toetavad praktilist ja probleemikeskset õppimist. Rakenduskava sisaldab ülesandeid, mis nõuavad õppijalt iseseisvat uurimist, planeerimist, tehniliste valikute tegemist ja nende põhjendamist. Näiteks peab õppija määrama valguse liigi ja suuna, kohandab seadeid ja valgusallikaid iseseisvalt (nt pehme/kõva valgus, suunvalgus, lisavalgustus, reflektoorid) ja põhjendama portfoolios, kuidas valguse valik ja kaamera seaded lõpptulemust mõjutasid. Need tegevused toetavad täiskasvanute õppimise põhimõtteid, mille järgi on täiskasvanud õppija motiveeritud, kui eesmärgid on selged ning õpe on praktiline ja rakenduslik (Knowles et al., 2014).
Lõiming on lõimingut kirjeldatud kui aidata õpilasel seostada omavahel erinevaid elukogemusi ning ainetes õpetavaid teadmisi (Vars, 1991, viidatud Kuusk, 2010 j) ning kui õppeainete vahel seoseid ei looda, siis ei looda ka õpilastes oskusi õpitu meenutamiseks ja uues kontekstis kasutamiseks (Gagne & Driscoll, 1992, viidatud Kuusk, 2010 j). Valguse liigi ja suuna määramisel foto tegemiseks võimaldab õppijal rakendada füüsika põhimõtteid (valguse liikumine, kujutise teke) praktilises kontekstis. Lisaks arendab ülesanne loovust ning portfoolio koostamise kaudu ka digipädevust. Valikute analüüsimine ja põhjendamine toetab õppija kriitilise mõtlemise arengut. Nende tegevuste kaudu on rakenduskava kooskõlas täiskasvanud õppijale sobiva õpikäsituse ja lõimingu põhimõtetega.
Tundide õppeeesmärgid sõnastasin lähtuvalt „Trükiettevalmistus" mooduli õpiväljunditest (rakenduskava leitav SIIT), mis eeldavad, et õppija valmistab korrektsed digitaalsed originaalid, kontrollib neid visuaalselt ja digitaalselt ning modifitseerib kujundust vastavalt trüki- ja digitaalmeedia standarditele. Konkreetsed tunnieesmärgid on nähtavad tunnikonspektides (leitavad SIIT). Iga paaristunni alguses sõnastasin eesmärgi õppijatele selgelt ning tuletasin seda tunni jooksul vajaduse korral meelde.
Võtmepädevustest arvestasin eelkõige digipädevust, mis on mooduli loomulik osa, ning suhtlus- ja koostööpädevust, mida toetasin ühise arutelu kaudu, kus õppijad pidid oma valikuid sõnastama.
Lõimingu aspektist seostusid tunni eesmärgid otseselt ainega „Ajakiri", kus õppijad valmistavad samal ajal lõputöö trükifaili, ning graafilise disaini üldpõhimõtetega, näiteks värvikasutuse ja küljenduslike otsustega, mis õppijatele varasematest ainetest tuttavad.
Minitunnis „Levinumad küünte haigused ja seisundid” püstitasime õppe eesmärgid vastavalt TEKO „Küünetehiku“ õppekava ning „Anatoomia ja füsioloogia alused“ mooduli õpiväljunditele. Püstitatud õppe eesmärgid on leitavad tunnikonspektist eesmärkide alt (SIIN). Õppe eesmärkide sõnastamisel lähtusime Gronlundi (1988, viidatud Krull, 2018 j) mõttest, et õpieesmärgid peavad olema konkreetsed, et need oleks õpilastele arusaadavad.
| Õppekava õpiväljundid: | 1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis erinevate tööturu suundumustega, kasutades selleks erinevaid infoallikaid3) töötab järgides tööohutus- ja tööhügieeninõudeid ning kasutab ressursse keskkonda ja iseennast säästvalt;4) mõtleb loovalt, arendab ideid lähtuvalt kliendi soovidest, arvestades tema eripära ja vajadusi; |
| Mooduli õpiväljund: | teab levinumaid naha- ja küüntehaiguste tunnuseid, nakkusohtlikkust ja nende vältimise võimalusi, mõistab hoolduse põhimõtteid naha- ja küüntehaiguste korral, rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi praktilistes töödes |
Lisaks sellele tuginesime Kutseharidusstandardi (2025) Peatükk 2 § 8. Õppekava moodulid üldpädevuste edasi andmisele ning arvestasime vastavalt Kutseõpetaja tase 6 (2025) kutsestandardile võtmepädevusi. Minitunni eesmärkide seadmisel arvestasime võtmepädevusi nagu infotehnoloogiline pädevus, suhtluspädevus ja tegevuspädevus, mis on välja toodud ka tunnikonspektis SIIN.
Tartu Kunstikoolis moodulis "Trükiettevalmistus" lähtusin õppemeetodite valikul neljast omavahel seotud aspektist: mooduli õpiväljunditest, sihtrühma eripärast, õppijate individuaalsest tasemest ning lõimingust teiste ainetega.
„Trükiettevalmistus" mooduli õpiväljundid eeldavad, et õppija valmistab korrektsed digitaalsed originaalid, kontrollib neid visuaalselt ja digitaalselt ning korrigeerib vajadusel, samuti modifitseerib kujundust vastavalt trüki- ja digitaalmeedia standarditele. Need on eelkõige praktilised oskused, mida ei saa omandada ainult loengus kuulates. Seetõttu valisin segameetodi: lühike loeng koos demonstratsiooniga andis teoreetilise raamistiku, millele järgnes kohene praktiline harjutus, kus õppija sai õpitud kontrolliprotsessi ise läbi teha.
Sihtrühmaks olid teise aasta kujundusgraafika õppurid, kellel on juba baasteadmised tarkvarast, mis võimaldas minna kiiremini sisuliste probleemide juurde. Tugevamad õppijad tegutsesid iseseisvamalt, nõrgemad said rohkem suunatud juhendamist.
Lõimingust lähtuvalt valisin harjutuste aluseks õppijate enda ajakirja lõputöö failid, mida nad valmistavad samal ajal aines „Ajakiri". Nii ei harjutanud õppijad abstraktsete näidisfailide peal, vaid lahendasid probleeme, mis mõjutavad otseselt nende enda lõputöö kvaliteeti ja vastavust trükitehnilise kvaliteedi nõuetele.
Minitundides ülikoolis olen valinud õppemeetodid lähtuvalt vastava tunni teema eriala õpiväljunditest, lõimingust, sihtrühmast ja õppija eripärast (kelleks on olnud Kutseõpetaja eriala üliõpilased). Olen proovinud igal võimalusel lähtuda Bloomi koolkonna taksonoomiatest (Krull, 2018) ning toetada meetoditega kognitiivset ja afektiivset õppimist, et toetada ainete lõimingut. Kui õppeainete vahel ei looda lõiminguga seoseid, siis ei looda ka õpilastes oskusi õpitu meenutamiseks ja uues kontekstis kasutamiseks (Gagne & Driscoll, 1992, viidatud Kuusk, 2010 j).
Minitunnis „Valgus ja Värv“ trükinduses olen valinud õppemeetodiks loengu vormi. Arvestasin sihtrühma ja õpilaste eripäraga, milleks tollel juhul oli esmakursuslane, kes oli kõige tuttavam loengu vormiga. Krull (2018) toob loengu õppevormi positiivsena välja selle, et see võimaldab integreerida erinevatest allikatest saadud teavet ning edastada õpilastele informatsiooni, mille omandamine iseseisvalt oleks neile ajakulukas. Lõimisin Ülikoolis läbitava aine „Pedagoogiline Praktikum“ edastatavad Gagné (1985, viidatud Krull, 2018 j) õppeühiku „uue teema edastamine“ koos erialaste teadmiste omandamisega. Antud meetod töötas antud tunnis, kuid tuginedes õppija tagasisidele mõistsin, et edaspidi ei töötaks see sama sihtrühmaga, sest nad soovisid rohkem aktiivsemaid õppimise viise.
Minitunnis „Levinumad küünte seisundid ja haigused“ lähtusin Küünetehniku õppekava ning õpilaste eripärast. Õppija eripärast lähtudes, et neil puuduvad eelteadmised antud teemal lasin, õpilastel koostada plakati neile ette antud teemast, et lõimida omavahel võtmepädevuste ja erialaste teadmiste omandamise. Kahjuks ei tulnud meelde teha nendest pilt, et näidata neid selle teksti kõrval.
Tartu Kunstikooli tundides koostasin õppematerjalid ise, tuginedes oma Puhe OÜ klientide failidele, kellelt oli eelnevalt luba küsitud. Õppevara valik lähtus mooduli õpiväljunditest ning õppijate eripärast: tegemist oli teise aasta graafikaõppuritega, kes valmistavad samal ajal ette oma ajakirja lõputöö trükifaili, mistõttu vajasid nad praktilist ja vahetult rakendatavat sisendit.
Iga teema jaoks valisin välja konkreetsed töösituatsioonid, kus vastav probleem päriselus esineb. Preflight-vigade puhul näitasin, milliseid veateateid Acrobat Pro tõelistes kliendifailides toodab ja mida need tähendavad. Overprinti ja spot-värvide juures kasutasin samuti päristöö faile, kus need probleemid olid tegelikult esinenud ja trükis nähtavale tulnud. Selline lähenemine toetab nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtet, mille kohaselt on õppimine tõhusam, kui see toimub autentses ja tähendusrikkas kontekstis (Pedaste, 2017).
Demonstratsioonid toimusid ekraanil otse tarkvara kaudu. Iseseisvaks läbitöötamiseks oli põhiõpetaja varem koostanud õppematerjali ja lisanud selle Google Classroomi koos ülesandega, mida mina hindan. Nii oli tagatud materjalide olemasolu vastavalt kooli töökorraldusele ning tundide sisu toetas loogiliselt eelnevalt antud iseseisvat tööd.
Hindamismetoodika planeerimisel lähtusin Tartu Kunstikooni aines Trükiettevalmistus „Kujundusgraafika loomine" mooduli õpiväljunditest, mis eeldavad praktiliste oskuste omandamist, mitte teoreetiliste teadmiste reprodutseerimist. Kuna õpiväljundid on suunatud tööprotsessi valdamisele, otsustasin enne tunde, et kokkuvõttev hindamine ei sobiks siia konteksti: õppija peab suutma tuvastada ja lahendada trükiettevalmistuse probleeme protsessi käigus, mitte ainult lõpptulemuses. Seetõttu valisin kujundava hindamise, mis põhineb kahel elemendil: õppija tööprotsessi vaatlemine tunnis ning Google Classroomi ülesande hindamine.Kujundav hindamine sobib sellesse konteksti hästi, kuna võimaldab hinnata arusaamist protsessi käigus ning suunata õppijat koheselt, mitte alles lõpptulemuse põhjal (Vaino & Rosin, 2023).
Tunnis vaadeldes hindasin, kas õppijad mõistsid, mida nad tegid ja miks, näiteks kas ta oskab tuvastada preflight vea põhjuse või selgitada, millal spot-värvi kasutamine on trükis põhjendatud. Google Classroomi ülesande hindamisel lähtusin samadest õpiväljunditest, kontrollides, kas õppija suudab omandatud oskust iseseisvalt rakendada.
Õppija eripäraga arvestasin hindamisel järgmiselt: nõrgemale õppijale andsin suulise tagasiside koos konkreetse sammuga, mida järgmisena teha, et tulemus paraneks. Tugevamale õppijale selgitasin lisaks ka seda, miks vastav viga võiks trükis probleemi tekitada. Selline diferentseerimine toetab põhimõtet, et hindamine peab arvestama õppijate erinevat taset ning toetama igaühe edasiminekut (Vaino & Rosin, 2023).
Minitunnis „Levinumad küünte haigused ja seisundid“ planeerisin hindamismetoodika lähtuvalt õppekava õpiväljunditest ning õppijate eripärast. Kuna õppijatel puudusid varasemad teadmised teemast, lähtusin hindamisel põhimõttest, et esmalt tuleb toetada arusaamise kujunemist ja teadmiste struktuuri loomist ning innustatada ja suunata õpilast edasisel õppimisel (Vaino & Rosin, 2023). Seetõttu valisin kujundava hindamise, mis põhines suulisel tagasisidel.
Kujundava hindamise kaudu saime analüüsida õppijate mõistmist, tuua esile tugevused ja vajakajäämised ning suunata neid järgmistes õppetegevustes (Vaino & Rosin, 2023). Suuline tagasiside toetas õppijate enesekindlust ja võimaldas hinnata õpiväljunditega seotud eesmärkide saavutamist koheselt pärast plakati ja esitluse tegemist.
Hindamismetoodika planeerimisel lähtusin tunnikonspektis kirjeldatud eesmärkidest, mis olid kooskõlas „Küünetehniku“ õppekava õpiväljunditega. Valitud hindamisviis sobis eriti hästi õppijatele, kelle eelteadmised olid vähesed, kuna võimaldas hinnata arusaamist protsessi käigus, mitte tulemuspõhiselt.
Knowles, M. S., Elwood, F. H. III, Swanson, R. A., (2014). The Adult Learner: The definitive classic in adult education and human resource development. 8. Tr. Routledge.
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kutseharidusstandard (2013). RT I, 25.06.2025, 16https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019006?leiaKehtiv
Kuusk, T. (2010). Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis. J. Jaani (toim), & L. Aru (toim), Lõiming : lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas : kogumik (lk 13 – 14). Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:55785
Muckenthaler, M., Tillmann, T., Weiß, S., & Kiel, E. (2020). Teacher collaboration as a core objective of school development. School Effectiveness and School Improvement, 31(3), 486–504.https://doi.org/10.1080/09243453.2020.1747501
Pedaste, M. (2017). Nüüdisaegse õpikäsituse mudel. Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cb6dae0d-de69-4147-9bc4-e2e9f564a520/content
Salumaa, T. & Talvik, M. (2010). Aktiivõppe meetodid III. Merlecons ja Ko OÜ. Tallinn.
Urmann, H., Roos, L., Tubelt, E., Remmik, M., Trasberg, K., Eller, D. (2025). Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüs. Tartu Ülikool, RAKE.
Vaino, K., & Rosin, T. (2023). Mitmekülgne hindamine tundides: Muudame õppimise nähtavaks. K. Vaino, H. Semilarski, & H. Semilarski (Toim), Tõejärgsuse kummutamine loodusteaduste tundides. Õpetaja käsiraamat.
Vaino, K., Semilarski, H., & Semilarski, H. (Toim.). (2023). Tõejärgsuse kummutamine loodusteaduste tundides. Õpetaja käsiraamat. Tartu.